3. Oluliselt piirata raietegevust ja -meetodeid rahvusparkides ning looduskaitsealadel.
Nii keskkonnakaitseorganisatsioonid kui tavavaatlejad on osutanud üha sagenevale raietegevusele piiranguvööndi kaitsealadel ning muudatustele Metsa majandamise eeskirjas, mis on kaitsealadel raiumist otseselt soodustanud6. Maastikuökoloog Anneli Palo soovitab kaitsealad paarikümneks aastaks ülepea rahule jätta, kuna hetkel pole neil aladel tegemist piisavalt vana metsaga7. Turismiettevõtja ja fennougrist Aivar Ruukel on aga leidnud, et traditsiooniliste vahenditega ning püsimetsana majandamine on piiranguvööndis niihästi mööndav kui ka teretulnud, aga igal juhul ei tohiks lubada kaugenemist kaitsealade kaitse-eesmärkidest. See tähendab, et sagenenud raiete protsess neis piirkondades tuleb tagasi pöörata ning kindlasti ei tohiks lubada laialdasi lageraieid looduskaitsealadel. Lisaks sellele tuleks luua seadusandlikud vahendid selliste skeemide tõkestamiseks, mis võimaldavad kombineerida erinevaid raieliike, näiteks aegjärkset raiet ja selle alaliike nii, et juriidiliselt ei astuta üle kaitse-eeskirja piiride, aga tegelikkuses on tekkinud lageala, mis looduslikult tähendab lageraielanki, kuigi paberitel kajastub millegi hoopis muuna.