Arvamusfestivali arutelude sisend strateegiale Eesti 2035Arvamusfestival

Eesti Koostöö Kogu,

Kommentaarid

Jaanus Nurmoja

Terade sõkaldest eraldamine: milline on visioon Eestist 2035? https://goo.gl/8xj5fX

2035. aastal hakatakse juba mõtlema sellele, kuidas tähistada üht rõõmsat ja üht kurba tähtpäeva aastal 2041, mil taasiseseisvumisest möödub 50 aastat ja esimesest suurküüditamisest 100 aastat. Selle viimase valguses on eestlastel aga rõõmustamist küllaga. See, kes 1941. aastal tõemeeli arvas, et Peeter I tegi vea, kui jättis balti põlisrahvad oma asualadele, lämbuks omakorda vihast, nähes olukorda aastal 2035. Eesti on jäänud iseendaks. Maarahva osakaal rahvastikust on jõudnud 80% kanti. Selle taga on eelkõige nutikad lahendused sotsiaalpoliitikas ja seda toetavas maksupoliitikas, mis on Eesti kodanike elust kõrvaldanud vaesumishirmu ning kindlusetusetunde tuleviku ees. Reformidele eelnesid tulised vaidlused nii kodanikupalga kui ka selle alternatiivide üle. Reformide tulemusel on vaesumishirmu kadumise tulemusel paranenud ka rahva tervislik seisund, mis omakorda on vähendanud kulutusi tervishoiule. Muurahva arvukus pole veerand sajandiga oluliselt vähenenud, kuid mitmel põhjusel on selle 20% etniline koosseis mitmekesistunud ning "muulane" ja "venekeelne" on lakanud olemast sünonüümid. Oma osa on siin ka Venemaa lagunemisprotsessil, mille tulemusel on paljud läinud endale uut algust otsima iseseisvunud ja läände integreeruval Ida-Preisimaal. Kuna Eesti sotsiaalpoliitilised lahendused on andnud võimaluse end riskivabalt ettevõtluses proovile panna, siis on ettevõtlus tõusnud au sisse ning ambitsioonikamad üritajad on murdmas lausa maailmaturule.. Võib juhtuda koguni, et uue elu saab sisse RET ning maailm hakkab Eestit tundma ka mõne telerimargi või nutiseadme järgi. Eesti on avatud maailmas levivatele ideedele, mida rakendatakse niivõrd kuivõrd nad Eestile kasulikud oleksid ning kohandatavad siinsetele oludele. Eesti laulupeod, mis on ka omaaegne näide sellest, kuidas võõras seeme õigesse mulda kukkus, saavad sisuliselt sarnase staatuse riigikaitsega ning seda protsessi rahastatakse ka samall põhimõttel - kindla protsendina sisemajjanduse kogutoodangust. Vt ka: https://www.kodanikupalk.ee/teataja/125

  1. Jaanus Nurmoja

    Täpsustan igaks juhuks, et postitasin siia, kuna mul puudub võimalus kohapeal viibida ning arvamusfestivali veebi kommentaarivorm ei lasknud mul millegipärast seda sisestada.

Tahad algatusega kursis olla?