From: Krista Kulderknup [mailto:krista.kulderknup@gmail.com]
Sent: Friday, May 06, 2016 4:17 PM
To: Maaelukomisjon <Maaelukomisjon@riigikogu.ee>; Maaelukomisjoni staff <maa.staff@riigikogu.ee>; Ivari Padar <ivari.padar@riigikogu.ee>;
toomas.kevvai@agri.ee; Evelin Oras <evelin.oras@agri.ee>; Sigmar Suu <Sigmar.Suu@agri.ee>
Subject: Avaldus Mahe - Eestilt: Glüfosaadil pole meie riigis kohta
6.05.2016
Avaldus riigikogu maaelukomisjonile ja maaeluministeeriumile
Mahe-Eesti: Glüfosaadil pole meie riigis kohta
Mahe-Eesti ehk Organic Estonia idee eestvedajad soovivad, et 18. mail toimuval hääletusel
otsustaks Eesti keelustada mürkkemikaali glüfosaadi.
18. mail 2016 on Eestil suurepärane võimalus otsustamaks ja näitamaks Euroopale ning maailmale, mis kursil Eesti riik on ning hääletada kemikaali glüfosaadi
tulevik:
kas kasutamine lõpetada või jätkata veel 7–15 aastat.
Eestis kasvab pidevalt mürgiste taimekaitsevahendite jääkide esinemine toidus, mis Riigikontrolli 2015. aasta toiduseire kohaselt on probleemiks 51% toiduainetes,
arvestades kõiki Eestis müüdavaid tooteid. Glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, põlluteede äärte hooldamisel, laste mänguväljakutel ja parkides. Iga inimene võib sellega enda teadmata kokku puutuda.
Preparaadis, kus on kasutatud glüfosaati hävitab kogu taime lehtedest juurteni. Kõik. Glüfosaat hävitab looduse ja mügitab tervist.
Arengufond on välja valinud Organic Estonia idee, et Eesti hoiaks tänast maheriigi kuvandit ja otsustaks teadlikult uute võimaluste puhul puhtama ja tervete
inimestega riigi heaks.
Mahe kurssi aitavad hoida ka juba vastu võetud Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” ning ÜRO jätkusuutliku arengu sihid.
Seega, kõik kemikaalid ja mürgid, mis kahjustavad Eesti elukeskkonna mitmekesisust, inimese tervist ja sündivust, ei ole kooskõlas jätkusuutliku ja maheda Eestiga.
Eesti saaks glüfosaadi kasutamise vastu hääletades olla eeskujuks ja jätkusuutliku riigi mudeliks Euroopas, mitte ainult sõnades, vaid oma tegudes.“
Glüfosaatide kasutamise jätkamine toob kaasa:
- mürkide kasutamise suurenemise ja uute kangemate mürkide loomise,
- põhjavee ja toidu süveneva saastamise,
- loodusrikkuse mitmekesisuse hävimise,
- mesilaste ja teiste kasulike putukate hävimisele kaasa aitamise,
- suuremad tervise ja sotsiaalkulud,
- puhta eeskujuriigi maine kadumise.
Glüfosaatide keelustamine aitab kaasa:
- loodusrikkuse säilimisele ja kestlikkuse tagamisele,
- mesilaste ja teiste putukate liigirikkuse taastumisele,
- umbrohutõrje uuenduslike lahenduste ja viljelemistehnoloogiate rakendamisele, mis hoiavad loodust ning inimest
- eeldused keemiatööstuse tootearenduseks biotõrje vahendite tootmisel. Tulemuseks on uued töökohad ja eksport EL riikidesse,
- Eesti kui maheriigi maine avardumisele ja eeskujuks olemisele teistele riikidele.
2015. aastal tunnistas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (International Agency for Research
on Cancer, IARC), et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNA-d kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt. Nad analüüsisid põhjalikult avalikult kättesaadavaid teadustöid, mis tehtud USA-s,
Kanadas ja Rootsis aastast 2001. (http://www.thelancet.com/journals/lanonc/article/PIIS1470-2045(15)70134-8/fulltext
)
Aprillis teatas tuntud mahepõllumajanduse väljaandes
Rationale (http://www.biorationale.co.uk/) pestitsiidide asjatundja
dr Roma L. Gwynn, et biopestitsiidide turg kasvab rohkem kui 15% aastas, mis on suurem kui keemiliste taimekaitsevahendite aastane kasv (3%). Paljud biopestitsiidid toodetakse traditsioonilises keemiatööstuses, mis tähendab, et ka Eestis on potentsiaal oma
biopestitsiidide tööstuse rajamiseks. Biopestisiidid, olles loodusliku päritoluga, lagunevad kiiresti keskkonnale ohututeks algühenditeks ning võivad olla alternatiiviks sünteetilistele ohtlikele mürkidele.
Puhta ja tervete inimestega Eesti riigi toetuseks on andnud oma hääle kodulehel
www.organicestonia.ee
. Lisaks toetavad maheriigi idee suunda Mahepõllumajanduse Koostöökoda, Erakond Eestimaa Rohelised, ELF, Eesti Paeliit, Eesti Biodünaamika Ühing, MTÜ Eesti OTT ühendab OTT toiduvõrgustikke Eestis, Noored Rohelised, Statera uurimiskeskus.
Mahedaid mõtteid ja tegusid soovides:
Krista Kulderknup, Mahe-Eesti eestvedaja
5076551 krista.kulderknup@gmail.com
Manuses
Eesti Maaülikooli vanemteadur ja emeriitprofessor
Anne Luige ülevaade glüfosaadi mõjust .