Mõned lisamõtted/küsimused EKA poolt arhitekti ja (linna)planeerija seisukohalt
• Kuidas on Eesti avalik ruum viimastel kümnenditel muutunud ja millised selle muutumise põhjused? • Milline on Eesti avaliku ruumi tänane arengutrend? Mis ja kuidas seda määrab? • Kas ja mille poolest on avalikud ruumid erinevad, mis on vahe Vabaduse väljakul, Rohelisel turul vanalinnas, majadevahelisel ruumil paneelelamurajoonis ja tänavatel tõkkepuuga eraldatud eramurajoonis? • Mida me mõistame kvaliteetse avaliku ruumi all? Millised on kvaliteedikriteeriumid? Eestis, Euroopas? • Kuidas on omavahel seotud avalik huvi (avalikust huvist kantud arendustegevus) ja avaliku ruumi kvaliteet? • Kuidas praegused kehtivad arengudokumendid ja planeeringud kavandavad avaliku ruumi tulevikku ja kuidas on siia võimalik integreerida kohalikke algatusi ning kiireid ja paindlikke otsuseid? • Kas ja kuivõrd töötavad avaliku ruumi tulevikuga Eesti riik, kohalikud omavalitsused ja muu avalik sektor? Milline on erasektori ja kolmanda sektori mõju? • Millised on avaliku ruumi vormumisega otseselt ja kaudselt seotud erialad, millised on nende igapäevased töö eesmärgid ja edu kriteeriumid? • Kuidas kavandada tulevikus avaliku ruumi arendamiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ja funktsioneerimiseks kvaliteetseid ja kõigile ühiskonnagruppidele suunatud lahendusi ning millised kompetentsid on selleks vajalikud? • Kuidas tagada kvaliteetse ja erinevatele ühiskonnagruppidele vajaliku avaliku ruumi olemasolu, selle kestev püsimine ja areng avalikku huvi silmas pidades? • Kes, kus ja kuidas peaks seisma avaliku huvi kaitsel avaliku ruumi arendamisel? • Kuidas on kaasatud planeerimistegevusse ja avaliku ruumi loomisse ning haldamisse erinevad keskkonnast saadavad andmed? Andmeanalüüs ei asenda ruumiloome teisi kaalutlusi, kuid annab võimaluse saada lisa kindlust ning modelleerida ja testida oma hüpoteese võttes aluseks olemasoleva keskkonna. • Kuidas hoida elamisväärset keskkonda ka rahaliselt kättesaadavana enamusele ühiskonnast?